---
Täna otsustasin taas pühenduda seenele. Puhkus hakkab kätte jõudma ja pingeline tööaeg ei taha kuidagi lõppeda. Vaja on väikest restarti.
Õhtul kel pool kaheksa jahvatasin 24 grammi kuivatatud amanita muscariat kohviveskis peeneks ja tegin teeleotise. Kuumutasin seda nii keemistemperatuuri lähedal 30 minutit ja lasin jahtuda, seda oli nii kaks tassitäit paksu püreesupitaolist löga. Maitses täpselt sama vastikult kui esimesel korral. Üle ühe lonksu seda korraga neelata pole võimalik, vähemalt mina ei suuda. Vahemärkuseks: on täiesti ilmne, et punane kärbseseene tarvitamine ei tekita vähematki sõltuvust. Ja mõnuaine pole see ka üldse mitte.
Kogu selle kraami omale kõhtu keeranud, läksin õue ja riisusin niidetud muru kokku. Erilist iiveldust ei tundnud. Riisusin muru tund
aega, mingit kaifi ei tundnud. Mõtlesin, et olen seene suhtes juba immuunsuse saavutanud - ei erilist iiveldust, ei mingeid teadvusenihkeid. Aga kui riisusin, siis värske heina lõhn oli võimas. Ja
noorus tuli meelde, kui sai heina tehtud niihästi siin maal, kui ka hiljem
malevas. Kriimustasin korviga jalga ja nüüd see kriimustus meenutab hoopis
neid heinakriimustusi, mis tulid kui paljajalu lakas heina kokku trampida. Et kui ema õhtul saatis jalgu pesema, siis kõik
kohutavalt kipitas jalgades. Praegu sama tunne, aga ainult see üks kipitus. No vähemalt
meenutas seda seika.
Niipea kui viisin ära tööriistad tuli kohe
võimas kaif peale. Kerged tasakaaluhäired, unisus, selline pohhuistlik tunne. Praegu on tunne nagu juba üsna purjus inimesel. Et tuigub ja
vaja pikali. Kirjutada on jama, ei viitsiks üldse - kell on 21.53. Katsun selle siin ära
salvestada ja pühendun seenele.
----
Kõik järgnev on kirjutatud järgmisel päeval pärast hommikusööki. Nagu varasemaltki, mingit pohmelli kärbseseen ei tekita. Isegi seekord mitte, kuigi see rännak on olnud kõige võimsam, mida olen kogenud. Ja ma arvan, et selline see ongi, st kärbseseene võim minu üle oli absoluutne, see oli tugevam kui mu tahe.
Kui räägitakse, et inimesed on teinud kärbseseene rännakul fataalseid tegusid - hüpanud alla katuselt või raiunud maha peenise - nüüd ma usun, et see võib olla võimalik.
Ühesõnaga, ma ei soovita kärbseseent kellelegi, kes soovib niisama proovida, mismoodi see on. Mine tea, mida te eest leiate.
Mu tänane rännak kinnitas mulle, et kärbseseen on tohutu hingeline võimendi, otsetee Jumalani. Iseasi, kas olete valmis temaga kohtuma. Ma tundsin rännakul Teda kui tohutut armastuse ja headuse allikat - abstraktselt muidugi, printsiibina - mingeid halli habemega vanakesi või kärbseseenemehikest mu ette ei ilmunud. Üldse - visuaalseid tajuhäireid oli väga vähe - rännaku alguse poole, kui istusin õues ja vaatasin oma aia puid, millest enamik on vanemad kui mina, siis nad ühel hekel justkui hingestusid, hakkasid liigutama oma oksi nagu oma sisemise tahte, mitte tuule mõjul. Ja ma kõnelesin mõttes nendega. Ja kuigi nad ei vastanud, ma tundsin nendega sidet. Aga rohkem kui sellised väikesed tajunihked, mingeid hallukaid ei olnud.
Ühesõnaga rännakul olles tajud Jumala lähendust selle suure armastuse ja headustundena, mis sind valdab. See tunne saabus kuskil kella ühe paiku öösel ja enne seda ma ilmselt olin maganud. Minul kaasnes sellega selline tunne et kogu maailm käib ringi - vastupäeva. Ja see oli kõik väga õige ja täiuslik.
Ja siis ma otsustasin hakata otsima vastust ühele probleemile, mis mind oli vaevanud. Vahemärkusena - kärbseseen kiirendab mõtlemist, kõne on selge ja artikuleeritud - ühesõnaga, saabub väga suur vaimne selgus. Ja siis selle probleemi üle juureldes hakkas kõik käima ringi päripäeva ja tundus nii ütlemata vale ja kohatu. Ja ma tahtsin, et kõik hakkaks taas pöörlema endistviisi vastupäeva, et tuleks tagasi see armastuse ja headuse tunne. Proovisin seda pöörlemist tahtega pöörata, aga see ei läinud, vaid hakkas veelgi tugevamini pöörlema halvas ja vales suunas. Õudne jama :), tõsiselt ka.
Ja siis ma hakkasin otsima midagi oma elust ja suhetest, et sellele keskendudes pöörata taas see pöörlemine õigesse suunda. Ja lõpuks leidsin ja see oli tohutu kergendus. Sest mulle oli absoluutselt selge, et see pöörlemine näitab mu hinge sisse, mis on ehe ja mis on vale. Ja siis ma arutasin väga pikalt oma elu ja suhteid ja iga kord kui ma
hakkasin iseennast petma, siis hakkasid need kaks pöörlemist omavahel
võitlema, st see halb pöörlemine tahtis üle võtta. Ja oli isegi hetk kus need pöörlemised olid täpselt tasakaalus ja toimus mingi lainetamine ilma pöörlemiseta. Ja siis ma tundsin end hetkeks täiesti kainena - nagu olekski tegelik elu üks hea ja halva tasakaalustatud segu. Siin kirjutades tundub kõik naiivne, aga kui oled rännakul siis saad aru, et see mis sa seal tunned ja mis seal ilmutatakse, on tõde. Ja ma ei kahtle selles ka praegu hetkegi. Kärbseseene rännak viib sind su hinge sügavamatesse soppidesse ja sorteerib välja jumaliku ja kuratliku. Ja annab sellele hinnangu absoluudi, st Jumala seisukohast. Kui oleksin kristlane, siis ma arvaksin, et selline näeks välja viimane kohtumõistmine.
Ja seepärast ma arvan, et kui su hinges on palju kurjust, siis võib kärbseseene rännak viia sind tõelisse põrgusse. Et kui see valepidi pöörlemine hakkab kasvama, siis see on väljakannatamatu, sa oled võimeline tegema mida tahes, et saada sealt välja headuse ja armastuse juurde.
Muidugi ei maksaks mu sellest rännakust teha kaugeleulatuvaid üldistusi. Ma ei usu, et kellelgi teisel need teemad avalduks pöörlemise kujul. Ka mul endal pole kunagi varem olnud sellist pöörlemise kujundit rännakul. Aga jumaliku armastuse ja läheduse tunnetus on küll alati olnud, st ma arvan, et kes iganes tugeva kärbseseenerännaku ette võtab, see seab oma hinge ja elu jumalikule kaalukausile, ja mõistab kuivõrd kogu ta elu ja tegevus on kooskõlas jumaliku headuse ning armastuse põhimõttega, kuipalju mitte. Et sellest teha järeldusi oma vaimseks arenguks.
Lõpuks üks soovitus kõigile, kel on julgust ja tahmist liikuda kärbseseene abil enese täiustamise ja tõe tunnetamise teel - kui lähete rännakule, siis olgu sul alati keegilähedane inimene kõrval, kes sind armastab ja kes võiks olla toeks, kui kärbseseen su hinge su ette laiali puistab.
